Kirjutame Eesti veinist, siidrist ja marjaveinist.
Samuti põnevast elust Järiste Veinitalus.
Terviseks! Salud!  Santé!
Filtreeri postitusi

Kuidas valmib põhjamaine viinamarjavein?

Hasanski sladki Järiste Veinitalu istanduses Tartumaal Nõo vallas
On teada tuntud tõde, et hea vein valmib istanduses. Peale mullastiku, klimaatiliste ja mikroklimaatiliste tingimuste – neid tegureid nimetatakse prantsuse keeles koondnimetusega terroir – on oluline ka agrotehnika ja sordi omadused. Kõik nimetatud tegurid on mõjutavad üksteist kas siis positiivselt või negatiivselt. Igale sordile on vajalik piisavalt pikk vegetatsiooniperiood ja selle perioodi jooksul kogunenud soojushulk, mida nimetatakse aktiivsete temperatuuride summaks. Kui kliima seab üldised statistilised piirid sealhulgas sademed, suve pikkuse ja aasta keskmiste temperatuuride osas, siis mikrokliima all saab mõista kohalikke olusid, mis istanduse soojusolusid muudavad, näiteks kas istanduse maapind on kaldu lõuna suunas või kuidas on istanduse asukoht tuultele avatud jne.
Loe lisaks

Eesti vein on maailmas unikaalne


Kas teadsite, et maailmas on rohkem kui 10 000 viinamarjasorti ja et nendest umbes 1300 sordist tehakse veini? Need arvud tunduvad ikka uskumatult suured. Tegelikkuses tehakse mahu poolest enamus maailma veine umbes 12 sordist. Neist 6 punast ja 6 valget sorti. See tähendab, et suurele osale veininautijatest jääb väga suur ning huvitav osa veinimaailmast avastamata...
Loe lisaks